Osalen koolielu õppimisüritusel

Veebipõhiste testide ja küsitluste kasutamine õppetöös.

Minu ülesandeks on koostada üks veebipõhine küsitlus ja kaks veebipõhist testi. Kasutasin keskkondi http://www.doodle.com/ ja http://www.kubbu.com/

Veebipõhine küsitlus - hoolekogu liikmetele

Veebipõhine test - erinevad keskkonnatingimused (4. kl loodus) Leia sobivad paarid!

Veebipõhine test - lihtmurrud ja liigmurrud (5. kl matemaatika) Rühmita murrud lihtmurdudeks ja liigmurdudeks.

Tahvelarvuti kui elektrooniline märkmik

Käimas on Tartumaa õpetajatele mõeldud metoodikapäev.

Täna otsustasin, et teen märkmeid otse arvutisse trükkides. Salvestan koolituse materjalid arvutisse ning nii saan põnevat materjali kiirelt edastada kolleegidele.

Ma ei kirjuta märkmeid paberilehele, mis peagi on kadunud teiste omataoliste hulka ega kirjuta ka vihikusse, mis seisab kuni järgmise koolituseni sahtlis.

Mis minu kõrvadele tundus huvitav?

1. "HEV laps matemaatika tunnis!"

¤ Õpetaja ei peaks panema puudulikku hinnet kui õpilasele pole rakendatud tugiõpet!

¤ Rühmatöös ei peaks olema üle kahe õpilase. Vastasel juhul ei saa kõik vajalikul määral tööd teha.

¤ Kaasa lapsevanemat, anna ka lapsevanemale oma osalus. Paluge lapsevanemal lisada oma initsiaalid lapse poolt kodus loetud lugemispalale või peastarvutamisülesandele jne.

2. "Klassiõpetaja poolt peetava blogi vajalikkus lastevanematega suhtlemiseks"

¤ Kõrvu jäi kuulaja kommentaar - "Keegi ei viitsi blogi pidada!" Au meie koolile! Meie viitsime!

¤ Sosistamine jätkus - "Ma ei näe sellel mõtet!" Arvan, et meie lapsed, lapsevanemad ja kõik õpetajad võivad skeptikutele väita, et blogi pidamisel on palju positiivset. Asi on vaid viitsimises ja tahtmises, et õpetajal jaguks indu blogi pidada.
¤ Sosistaja kokkuvõte - "Nad vist tööd ei teegi, et nii palju blogisid on"

3. "Õpetajate läbipõlemine ja nõustamise võimalused selle ennetamiseks"

¤ rõõm tublidest õpilastest ning sõbralikud kolleegid vähendavad õpetaja läbipõlemist

4. "Kuulamisoskus"

¤ Õpikud oma pildimaterjaliga on orienteeritud poistele. Kuulamisülesanded sobilikumad tüdrukutele.

5. "Ajakirjad klassiväliseks lugemiseks"
¤ Küsi õpilastelt, missuguseid ajakirju nad teavad
¤ Erineva sisu ja temaatikaga, erinevatele huvigruppidele ajakirjad klassis õpilastele vabalt lugemiseks
¤ Valikvastustega viktoriinid nt ajakirja Loodusesõber kohta. Sõpruskondade vahel, osavõtt vabatahtlik. Toimub nt pika vahetunni ajal.
¤ Miks lugeda ajakirju? Väga hea pildimaterjal, huvitavad artiklid, laps loeb vabatahtlikult ilma hinnet saamata.
¤ Õpetaja annab vihjeid - "Siit ajakirjast saad teada, lugeda, et ..." - tekita õpilases huvi
¤ Õpetajal rõõm kui lapsed ise jagavad kaasõpilastega loetut.
¤ Nädala või kuu küsimused
¤ 3 erineva temaatikaga ajakirja, 3 erinevat küsimust - õpilane valib, millise küsimuse vastuse ta ajakirjast leiab
¤ Vaheldus õpilasele vahetunniks
¤Lisaülesanne tunniks või tunni teemaga seostuv artikkel
Mis kasu saab ajakirjadest?
¤ Andekatele arendav, saavad lugeda kui nt kontrolltöö valmis
¤ Arendav ja hariv ka õpetajale - küsimusi koostades pead ise kursis olema, millest ajakiri räägib.


Minu lemmik oli Heli Leedjärv Nõo Põhikoolist, kes rääkis ajakirjade kasutamisest.
Klassiõpetajad teevad nii põnevaid asju ja kuigi ise võid arvata, et see on ju nii tavaline, siis tegelikult on ikka neid, kellele see tundub põnev ja uudne.
Nii olen varem suvistel klassiõpetajate koolitustel alati märganud, et kui tegevõpetajad räägivad oma igapäevastest tegemistest, siis on see nii huvitav ja arendav. Palju huvitavam ja kasulikum kui teoreetiline loeng.

Usun, et tegelikult on meil kõigil põnevaid mõtteid ja nippe mida teistega jagada. Peame vaid ise julgemad olema.
Oli õpetlik ja kasulik kohtumine.

Tahvelarvuti asendab ...

Mõnikord on vaja muusikat lasta just seal, kus pole cd-mängijat või muud selleks ette nähtud seadet. Ning mõnikord on heli olemas arvutis, aga mitte plaadil.

Just sellistes olukordades on mulle abiks olnud tahvelarvuti. Oli väga hea teha näidendiproovi kui tuulevihin ja linnulaul tulid tahvelarvutist heilifailina. Tahvelarvuti kaasa ja heli sai kuulata nii kooli aulas kui rahvamaja laval.

Ning mõnikord saab erakordseid hetki jäädvustada tahvelarvuti kaamera abil. Küll mitte väga hea helikvaliteediga, aga tore võimalus siiski. Nii saime jäädvustada klassiõhtu erilisi hetki, et neid tulevikus meenutada.

Tänaseks on tahvelarvuti saanud igapäevaseks kaaslaseks.
Kus või kuna ma teda kasutan?
Nendes klassides, kus õpetajaarvuti pole igapäevaselt kasutuses on tahvelarvuti hea abimees. Saab kohe ja kohapeal kasutada e-kooli, vaadata pranglimise hetkeseisu või otsida vajalikku infot.
Abimees on tahvelarvuti ka siis kui klassi kahest arvutist mõlemad otsustavad pool ööd ette valmistatud mänge mitte avada. Siis seisime kümnekesi ümber pisikese tahvelarvuti ja saime mängud üle vaadatud.
Ning kolmandaks olen tahvelarvutil lahendamiseks ülesandeid jaganud tunnitöö kiiremini valmis saanud õpilastele.

Samas on ette tulnud mõni üksik päev kui tahvelarvutit polegi lahti teinud. Ikka on mugavam ja kiirem asjad ära ajada lauaarvutiga. Oleme nii hästi varustatud kool, et võimalusi on palju. Arvutid klassides, meediaklassis, puutetahvel. Pisike tahvelarvuti on sageli rohkem õpetaja märkmikuks.

Veebikonverents

Eile 7. jaanuaril olime juba hommikust saadik ärevuses. Pealelõunal pidime oma neljaliikmelise meeskonnaga osalema veebikonverentsil.
Segadust tekitas konverentsi alguskellaaeg ja lisamärge CET, kõhedust tekitas mõte, kas me ikka saame aru, mida räägitakse ning kas oskame ise vastu rääkida, kas me teeme asju ikka nii nagu peab.

Olime ligi tund enne õiget aega meediaklassis valmis. Uurisime projekti kodulehte, vaatasime esitlust, mis tutvustas kuna ja mida oleme kohustatud tegema. Vahetasime mõtteid, mis on meie eesmärgid. Lahendasime tehnilisi probleeme.

Ühel hetkel avanes meie arvutites Elluminate keskkond. See on keskkond, mis võimaldab teha veebikonverentse, vestelda, vahetada dokumente ja teha koostööd.

Alguses ei mõistnud me paljut - kus ja kes ja kuna räägib, kuhu peab vajutama, kas ja kuna meid kuuleb jne.
Nii juhtuski, et õpetaja Katrin hõikas ühest klassi nurgast oma arvutist mikrofoni: "Astrid, kas sa kuuled mind?" ning seda kuulsid kõik osalejad kaheksast Euroopa riigist.

Kui päris konverents algas, selgus, et olime agaralt juba ajas ette rutanud. Konverents koosnes projekti tutvustavast esitlusest, mille olime juba enne ära lugenud ja tõlkinud. Seega jäi meil aega lugeda, mida teised projektis osalejad kirjutasid. Kes kurtis vandesõnade saatel kehva heli, kellel oli mureks puuduvad tahvelarvutid, kes tervitas lihtsalt kohalviibijaid. Tore oli see, et kohati rääkisid osalejad igaüks omas keeles ning aru said vaid kaasmaalased nende omal maal. Vaevalt, et türklased meie keelt mõistsid või meie prantslaste kirjutatut, rääkimata türklaste trükitust.

Kokkuvõtteks oli uus ja põnev kogemus. Hirmul on suured silmad. Pabistasime rohkem kui asi väärt oli. Kogesime hoopis, et oleme täitsa tublid ning teame ja saame juba üht-teist aru, mida meilt oodatakse.


Klõpsa pildil, siis näed, kuidas nägi veebikonverents arvutiekraanil välja.

Esimene vasikas ...

Proovisime tahvelarvutiga videointervjuusid teha. Midagi väga head välja ei tulnud. Igal masinal on omad võimalused ning videokaamerat tahvelarvuti ei asenda. Eriti mitte heliderikkas keskkonnas pisut kaugemalt filmides.
See eest saime õppida Windows Movie Maker´iga töötamist. Sellega saime tahvelarvutil edukalt hakkama.

Uus nädal, uued katsetused ...

Esmaspäeviti õpivad meie kooli arvutiklassis valla seeniorõpilased. Tutvustasime tahvelarvutit ka nendele. Meie seeniorõpilased tunnevad huvi kõige uue ja kaasaegse vastu ning proovisid huviga ka tahvelarvuti võimalusi.

5. klassi matemaatikas tegime tahvelarvutiga individuaalset tööd. Lisaks vihikusse tehtud kontrolltööle tuli igal õpilasel teha tahvelarvutis Miksikese onkont. Õnneks oli lapsi vähe ja kõik jõudsid oma töö valmis.

4. klassi arvutiõpetuse tunnis tekkis idee katsetada MSNi videokõnet. Võtsime ühendust kodus arvuti taga oleva Martaga. Oh seda elevust, nalja ja naeru. Kuna ühendus oli natuke aeglane ja seetõttu polnud head heli, siis meie videoühendus väga hästi ei õnnestunud. Aga lehvitada Martale ikka saime.